4.10.2018

Sarah Winman. Imeliste sündmuste aasta

Viimasel ajal on mul lugemisega olnud kehvasti. Nimelt üldse ei jõua. See on ka põhjus, miks siia nii harva olen sattunud kirjutama. Kuid olgem ausad, iga raamat ei tekita seda tunnet, et tahaks kirjutada ja teistega jagada. Viimasel ajal olen enamasti lugenud krimkasid ja nende puhul kipub tihti olema nii, et süžeed on üsna sarnased ja siis ei ole seda ahaa-elamust. Kuigi, loomulikult on ka väga häid krimkasid, mis teistmoodi hinge poevad. Sarah Winmani "Imeliste sündmuste aasta" on aga selline raamat, mis tekitas nii hea emotsiooni, et tahaks seda kohe jagada ja soovitada (ja ei, see ei ole krimka).

Tegevus toimub 1947. aastal peale II maailmasõda. Marvellous Ways (milline imeline nimi) on 90-aastane vanaproua (kuigi proua on veider tema kohta öelda, sest ta on väga ebaproualik) elab mere ääres vanas mustlasvankris. Tal on olnud väga ebatavaline elu, kuigi elu teises pooles on ta erak, kes elab omaette. Elutee viib ta kokku sõduri Freddy Drake'iga. Drake lubas peale sõda toimetada kohale ühe surnud sõduri kirja. See ei lähe aga päris nii, nagu plaanitud. Marvellous leiab noormehe oma rannast, asub teda terveks ravima (igaüks nii ei teeks, kui tänapäevale mõelda) ja jutustab selle käigus oma eluloo.

See on tõeliselt imetabane raamat. See on raamat sõprusest, armastusest ja maagiast. Tegevus tugineb kohati reaalsetele asjadele, kuid neil on juures tugev annus muinasjutulisust. Hirmsad sõjateemad (mis maailma on palju mõjutanud) on pehmemaks muudetud merineitsite, taimedega ravitsemiste, südamega leivaküpsetamise ja muu säärase abil. Elus ongi tegelikult palju maagilist, aga argipäeva virvarris me seda sageli ei märka. Maagilisuse osas tuli meelde Mehis Heinsaar, ka tema raamatud on sellised paralleeluniversumis toimuvad, kus on tugev puude reaaleluga, aga juhtub müstilisi asju. Ja mingi muhedus, mis toob muige suunurka. See juhtus ka Winmani raamatuga.

Ja see kirjastiil! Iga lause oli omaette meistriteos, millised väljendid, kujundid, sõnakasutus, nii et mõnda kohta lugesin kohe mitu korda ja mekutasin veel ja veel. Tõeliselt nauditav oli lugeda. Kindlasti viis pluss ka tõlkijatele ja toimetajatele, sest tulemus oli tõeliselt ladus ja trükivigu silma ei sattunud (mida mõne raamatu puhul leiab kohe hulganisti).

Mulle see raamat väga-väga meeldis ning haaras kohe esimesest leheküljest. Mõnusalt muinasjutuline, aga täpselt parasjagu. Nt ulmet ja fantaasiat on mul kohati raske lugeda, aga see läks kümnesse. Kui tahate teiste emotsioone lugeda, siis Vahel ma kirjutan ka ja Tilda ja tarakanid  on selle raamatu maagiat nii ilusti edasi andnud, olen 100% nendega nõus. Raamatust on kirjutanud ka
Loetu kajaSehkendamine ja Triinu raamatublogi.

1 comments:

Tilda said...

:)

Post a Comment