8.30.2014

Dagmar Lamp. Kortermaja

Ma pole ammu eesti kirjandust lugenud. Ei teagi miks, aga pigem ahvatleb tõlkekirjandus, kuigi ka eesti teoste hulgas on häid kirjatöid. Kui kuulsin, et "Kortermaja" ilmus, siis seda tahtsin küll lugeda, sest olen selle autori teoseid ka varem lugenud.

"Kortermaja" on jutukogu, mis tutvustab meile ühe paneelmaja elanike elu. Iga peatükk on sissevaade ühe korteri ja selle elanike igapäevaellu. Tutvume 40ndates töötu vanapoisiga, kes varjab oma ema eest suhet naisega; lahutatud kapi-geiga, kelle poeg asjast ootamatult teada saab; väärika vanahärraga, kes iga päev kindlal kellaajal oma kassiga jalutab; perekonnaga, kus naine on ärevushäirega ning aegajalt end vannituppa lukustab; kahe koos elava üksikemaga (nad ei ole lesbid); noortega, kes esimest korda elavad omaette; teiste järgi luurava vastasmaja elanikuga; keldrikorrusel magamas käiva kodutuga jpm. Peatükid on mõnusalt lühikesed ning annavad edasi mingi iseloomuliku sündmuse või olukorra.

Autoril on ladus kirjastiil, seda tuleb tunnistada. Tabatud on sotsiaalseid küsimusi ja olukordi, nagu homoseksuaalsus, üksikemadus, kodutud, varjatud tunded, noorte inimeste omavaheline suhtlus, depressioon ja ärevushäired, noorte tüdrukute välismaale prostituudiks parseldamine jpm.  Hoolimata olulistest teemadest ja sule sujuvast jooksust pean ütlema, et teos pole väga meeldejääv. Peale raamatu läbilugemist ei olnud mul enam meeles, kes missuguses korteris elas ja mis probleemidega maadles. Raamatut oli kahtlemata mõnus lugeda, kuid see jutukogu ei puudutanud mind sügavamalt, ei pannud mind mõtlema (kuigi teemadest võiks seda eeldada) ja ei andnud suurt midagi peale meele lahutamise. Aga eks meelelahutus on ka oluline. Ning kui otsite viisi, kuidas paar õhtutundi sisustada, siis miks mitte seda raamatut lugeda.

0 comments:

Post a Comment