5.19.2014

Sigrid Suu-Peica. Minu Horvaatia.

"Minu Horvaatia" jäi näppu konkreetsel põhjusel. Nimelt planeerin suvist reisi Horvaatiasse ning kohe tuli idee, et sellest raamatust saaks mõtteid, mida vaadata ja külastada.

Raamatu autor Sigrid Suu-Peica sattus Horvaatiasse kõigepealt vabatahtlikuks. Ta oli vabatahtlik Cresi saarel Beli asulas kaeluskotkaste kaitsega tegelevas organisatsioonis. Peale tema seikluste vabatahtlikuna annab ta infot ka kaeluskotkaste ja Cresi saare looduse kohta. Teadupärast on Horvaatias kaunis ja vaheldusrikas loodus ning autor on osanud seda väga kaasahaaravalt kirjeldada. Kuue vabatahtlikuna veedetud kuu jooksul armus Sigrid sellesse paika. Rolli mängis ka see, et ta leidis Horvaatiast omale elukaaslase, seega jäi ta Cresi saarele edasi elama, seekord küll saare samanimelisse pealinna. Autor viibis Horvaatias aastatel 2004-2006. Nüüdseks on ta Eestis koos elukaaslasega tagasi, kuid enda sõnul sai endale teise kodumaa.

Tegemist on täitsa huvitava ja informatiivse raamatuga. Raamatus on sobival määral kombineeritud riiki tutvustav info ja autori isiklikud läbielamised. Tekst on ladus, saab mõnusalt seiklustele kaasa elada, samas on vahele pikitud informatiivseid kilde Horvaatia ajaloost, kultuurist, kommetest, traditsioonidest ja turismist. Kõige rohkem on kirjutatud Cresi saarest, kuna just seal autor viibiski. Lisaks on tutvustatud ka pealinna Zagrebit. Autor annab konkreetseid näpunäiteid, mida erinevates piirkondades külastada ning mida võiks kaasa osta. Igatahes, mina sain küll mõtteainet :)



0 comments:

Post a Comment