2.11.2013

Paul Bourget. Õpilane

See raamat on heaks lugemisvaraks neile, kellele meeldib veidi vanaaegsem kirjandus. Nimelt, romaani esmatrükk oli aastal 1889 ning tegelased ja sündmused kirjeldavad hästi tolleaegset prantsuse ühiskonda.

Raamatul on kaks peategelast, aadliku juures koduõpetajana töötav üliõpilane, Robert Greslou, ja filosoof Adrien Sixte. Üks on mõtleja ja teine järgib esimese mõtteid. Kõigepealt vaadeldakse filosoofi igapäevaelu ja vaateid. Mees on pedantselt korralik, järgib iga päev sama päevakava ning kardab muutusi. Samas on ta kirjutanud oma aja kohta revolutsioonilisi psühholoogiaalaseid teoseid, mida peetakse ühelt poolt suurepäraseks ja teisalt demoraliseerivaks lugemiseks. Filosoofi rutiinsesse ellu saabub muutus kohtukutse näol. Robert Greslou üle peetakse kohut mõrva üle, mida ta ei ole sooritanud. Filosoof on noormehega kokku puutunud küll, viimane käis filosoofil külas kiitmas, kuidas õpetlase vaated noormehele nii olulised on. Greslou saadab filosoofile vanglast pika kirja, milles palub end päästa kindlast surmast. Kirjas räägib oma lapsepõlvest ja kujunemisest, hingeelust ning mõrva asjaoludest, milles teda süüdistatakse. Väidetakse, et Robert mürgitas aadlineiu, kuid tegelikult olid asjalood hoopis keerulisemad. Noormees pani neiu endasse armuma, aga kuna nad olid erinevast seisusest ning nende kooselu poleks olnud võimalik, teeb noormees neiule ettepaneku minna vabasurma. Neiu haarabki ideest kinni, aga mees lööb põnnama. Aga nii lihtsalt asi veel ei lõpe. Mängus on pinget ja dramaatikat. Et lugejatel oleks huvitav, ei hakka ma kõike ette jutustama. Kohtualune mõistetakse küll õigeks, aga siiski saab ta raamatu lõpus surma.

Selles raamatus on pikki psühholoogilisi arutelusid ja filosofeerimisi. Mõned mõtted on isegi päris head, aga kõike ei tasu puhta kullana võtta, kuna psühholoogia on teinud läbi suure arengu võrreldes 19. sajandiga. Samuti, kes otsib põnevust, siis sügavutiminekud filosoofiasse võivad olla veidi tüütud. Samas annab teos väga hea ülevaate tolleaegsest prantsuse ühiskonnast - seisustest ja nendevahelistest suhetest ning sellest, mida peeti õigeks ja mida mitte. Raamatu keel on võrreldes tänapäeva kirjandusega veidi ilukõneline ja vanaaegne, aga see on mõistetav ja mind üldse ei häirinud. Eks me kõik ole kirjandustundide raames klassikat lugenud, ja mulle nt Stendhal ja Zola kohe päris meeldisid. Aga kõnealuse raamatu juurde tagasi. Minu jaoks kohati tegevustik venis, kuna tahtsin teada, mis edasi saab, aga mõlgutati hoopis mõtteid ja kirjeldati tundeid. Autor on loonud päris huvitavad tegelaskujud. Häbeliku ja romantilise aadlineiu karakter on võibolla üsna tavaline, kuid Robert Greslou oli tõeliselt kummaline tüüp. Talle meeldis valetada, inimestega manipuleerida, ja seda kõike psühholoogia huvides. Ta oli meeletu eneseimetleja. Minus ta oma jutuga süütusest ja teaduse nimel tegutsemisest igastahes kaastunnet ei tekitanud.

Kui Paul Borget nimetatud teos tekitas omal ajal ilmudes suurt skandaali, siis praegu ta enam niipalju ei raputa. See on selline raamat, mida ma suuresõnaliselt soovitama ei hakka, igaüks lugegu omal vastutusel. Ei, see ei ole halb raamat, lihtsalt ta ei pruugi olla igaühe maitsele. Inimhinge anatoomia ja salajased armulood võivad olla suurepäraseks lugemismaterjaliks, aga teistele võivad mõjuda jälle haigutamapanevalt. Mina sain täitsa hea lugemiskogemuse, aga vaimustuses ma ei ole.


2.05.2013

Charles Frazier. Pime mets

Kui eelmisel aastal leidsin vähe aega lugemiseks, siis sel alanud aastal olen end veidi parandanud. Kahjuks on aga kaotsi läinud raamatutest kirjutamise oskus. Kui olen raamatu läbi lugenud, siis emotsioone on alati, olenevalt kirjatükist siis positiivseid või negatiivseid, aga ei suuda neid kaasahaaravalt paberile panna. Üritan natuke avada siis äsja loetud raamatu sisu, nii hästi/halvasti, kui see parasjagu välja tuleb :)

Raamatu tegevus toimub 1960ndatel USAs. "Pime mets" on tegelikult masendav ja kurb raamat. Masendav mitte selles mõttes, et ta oleks halb raamat, oh ei, vaid raamatu sisus on palju masendavat. Raamatu peategelaseks on noor naine Luce, kel oli väga halb lapsepõlv. Joodikust ema, kes laste eest üldse ei hoolitsenud. Luce vägistati noore neiuna ning peale seda kogemust kolis ta üksildasse mägihotelli, kus asus majahoidjaks. Peale seda, kui Luce`i õde julmalt tapeti tolle abikaasa poolt, saadeti õe lapsed Luce`i juurde. Lapsed olid autistlikud ning panid kõike põlema. Ka nende lapsepõlves oli juhtunud julmi sündmusi, mille tagajärjel nad selliseks muutusid. Jälle üks keeruline ja mitte nii roosiline aspekt. Luce üritas lapsi kasvatada ning nendega kuidagi hakkama saada. Raamat ei räägi ainult sellest, kuidas noor naine kõurikutega hakkama saab, vaid sündmustesse lisatakse ka veidi põnevust juurde - laste isa üritas neid üles leida, et kõrvaldada tunnistajad. Algab jaht ja tagaajamine.

Loos on ka romantiline liin. Tuleb prints valgel hobusel ja võlub endassetõmbunud Luce'i. See osa mulle väga ei meeldinud, kuna oli nii etteaimatav. Raamat on küll põnevik ning romantikat on siin vähe, seda enam, et olen lugenud palju naistekamaid raamatuid ja nende üle vaimustuses olnud, aga siinkohal natuke see etteaimatavus häiris.

Muidu on tegemist täitsa põneva, kaasahaarava ja ladusa lugemisega. Raamat käsitleb sotsiaalselt pingelisi teemasid, mis mõjutavad igal juhul, isegi siis, kui ise pole midagi sellist pidanud läbi elama. Mind pani mõtlema laste lugu, kuidas nad selliseks on kasvanud ja kui palju on ühiskonnas lapsi, keda raske kodune elu on mõjutanud. Samuti, kuidas inimesed üritavad end rasketes olukordades kaitsta. Üks variant on Luce'i lähenemine ehk endasse ja maailmast eemale tõmbumine. Raamatust tuleb välja ka teisi variante. Lisaks sotsiaalsetele teemadele on raamatus ka põnevuslugu, millele kaasa elada. Järkjärgult pingestuvad sündmused, tagaajamine, kes kelle kätte saab jne. Autori keel on suurepärane, sealt leiab omapäraseid võrdlusi, nagu nt "Raagus puud on nagu ilmastikust räsitud luukered, mis on lagunenud käsivarteks, käteks, rinnakorviks, kederluudeks ja jalgadeks". Ühesõnaga, täitsa hea meelelahutus, mõtlemapanev pealegi.